Las Vegas, Hawaii, Los Angeles ja New York/ Chicago

Pole küll tükk aega kirjutanud, kuna tegemist on palju ja aega vähe, kuid praegu istun põlvevigastusega kodus ning võin kas või terve päeva blogida. Üritan kirjutada võimalikult palju, mis vahepeal juhtunud on ning samuti natuke reisidest, mis mind ees ootavad.

Kool

Uues koolis olen käinud nüüdseks juba kaks nädalat. Hamiltoniga võrreldes on reegleid vähem ja koolikord leebem, kuid eeliseid mul siin teiste õpilaste ees pole. Kõik kontrolltööd pean hinde peale kaasa tegema, mis on väga raske, sest erinevaid termineid on meeletult palju ja ma ei mõista neid veel. Mis mulle väga meeldib on see, et õpetajad ja õpilased koolis on nagu üks suur perekond ning mis iganes mure ka vaevab, alati saab õpetajatega rääkida ja nõu küsida.

Esmaspäeval alustasin jalgpalli trenniga. Kuna see on kooli kaudu/ kooli poolt korraldatud, siis enne alustamist pidin minema spordiarsti juurde ning tegema alkoholi ja narkotesti. Koolil on luba teha õpilastele, kes tegelevad spordiga, ette hoiatamata narko/alkotest. Koolimängud algavad siin nagu koondise mängud- lastakse riigihümni ning öeldakse iga mängija number, nimi ja positsioon. Esimene mäng oli mul eile ning üllatus- üllatus, 20 minutit enne lõppu juhtus põlvega täpselt sama asi, mis aasta tagasi Venemaal. Koolist olen täna vabastatud, sest kõndimine ning trepist üles-alla käimine on raske, seega pigem lasen põlvel puhata lootuses, et järgmine nädal saan osa võtta Powderpuffist ( naistele mõeldud Ameerika jalgpall).

Mis veel juhtunud on

Reedel ( kaks nädalat tagasi) käisime hostõe ja tema õega Ameerika jalgpalli vaatamas. Kui aus olla, siis ma ei saa mitte midagi sellest mängust aru, kuid ega see mulle väga huvi ka ei paku. Selle asemel, et mängu vaadata kõndisime me enamuse ajast ringi ja rääkisime teiste inimestega. Seda teevad suurem osa õpilasi, kes reede õhtuti mängu „vaatama“ lähevad. Nüüd olen vähemalt oma silmaga selle populaarse spordiala ära näinud ning veendunud, et see on üsna igav ja naeruväärne.

Laupäeval ( 2 nädalat tagasi) saime hostema parima sõbrannaga pesapalli võistlusel kokku, kuid see polnud mitte tavaline vaid puudega laste pesapall. Mängud käisid seitsmel väljakul ning mängijaid oli kokku umbes 200. Südame tegi soojaks, kui nägin kuidas iga võistkond kokku hoidis ja koos mängis, kuidas treenerid ja vanemad platsi kõrval ergutasid ja kuidas nad tähistasid igat hästi tehtud lööki, kodujooksu jne. Oli näha, et nad on õnnelikud ja rahul sellega, mida teevad.

Pühapäeval ( 2 nädalat tagasi) oli meil kodus üsna suur perepidu. Sugulased tulid kaema, kes ma olen ja kust ma tulen. Kuigi ma olen harjunud uute inimestega kohtuma ja uute olukordadega kohanema, siis esialgu tundsin end üsna ebamugavalt ja üritasin tähelepanust kõrvale hiilida, kuid lõppude lõpuks oli see päev ikkagi väga kihvt.

Kuna hostpere teab mu suurest huvist tumedanahaliste inimeste, gängide ja „ghettode“ vastu, siis eelmine nädal läksime bussiga „ ghetto trip'ile“ ( hostema isa on bussijuht). Sõitsime kolme erineva liinibussiga, iga sõit kestis tund või rohkem. Teisele ringile minnes ( bussijuht oli hostema isa töökaaslane) sõitsime läbi eriti ohtlikest ja vaesetest rajoonidest. Kuna too bussijuht on sõitnud seda sama trajektoori juba 15 aastat, siis ta teab väga palju, mis seal toimub. Ta rääkis meile erinevatest gängidest; tulistamistest, mis seal on toimunud ja miks need on toimunud; elust, mida enamus inimesi seal elavad jne. Hetkel on ta puhkusel, kuid kui naaseb, siis lähme uuele sõidule, et ta saaks rohkem rääkida ja lugusid jutustada. See oli kindlasti väga- väga huvitav kogemus ja ma ei jõua ära oodata, millal me uuesti seda teeme.

Nädalake tagasi käisime Sonicus ( umbes nagu Mc Donalds). Parkisime auto, andsime oma tellimuse ning ootasime, kuni meile toit tuuakse. Noormees, kes meie asjad tõi oli väga nägus ning muidugi ütlesin ma seda ka emale ja õele. Selle peale võttis hostema paberi ja pastaka ning kirjutas sinna mu numbri. Kui sama kutt uuesti auto juurde tuli, küsis ema talt, kas ta on suhtes ning kui vastus oli ei, siis ütles ema: „Väga hea. Mul on vahetusõpilane Eestist ja ta arvab, et sa oled väga kompu, kirjuta talle“ ning ulatas talle paberitüki mu numbriga. Ma olin üsna kindel, et sõnumit temalt ei tule, kuid arvake mis- ta siiski saatis mulle sõnumi ja me siiani räägime vahetevahel.

Hostpere

Hostperega on mul väga- väga vedanud ja ma ei väsi seda kordamast. Õega on meil palju ühist, saame hästi läbi, kuid loomulikult ei ole välistatud pisikesed tülid ja vaidlused. Minu õnneks on paps tark ja üleeile tegin esimest korda elus kooli kodutööd koos isaga. Ta on mõistlik ja aitab alati, kui abi vajan. Samuti ei ole ema kohta midagi halba öelda, talle meeldib nalja teha ja naerda. Mitu nädalat tagasi, kui ma veel kooliga alustanud polnud, läksime õele koolipäeva lõpus järgi. Kui kell helises ja õpilased välja hakkasid tulema, lasime kõik aknad alla, panime ooperi mängima ja keerasime kõlarid põhja. Kõik, kes autost mööda kõndisid naersid ja vaatasid ning õde peaaegu, et keeldus autosse istumast, sest tema jaoks oli see nii piinlik. Eelmine nädal hakkas hostemal kodus igav ja tuli koolipäeva keskel meile järgi, öeldes juhtkonnale, et nii mina kui ka õde peame minema arsti juurde. Viskasime kooliasjad nurka, ostsime süüa ja juua ning läksime šoppama.

Hostema tahab järgmise aasta kevadel kindlasti reisile minna ning sel korral on valikud Chicago ja New York. Kumba suurlinna ta valib, seda ma ei tea, kuid väga loodan, et selleks on New York.

Reisid

See osa muudab ilmselt paljud lugejad kadedaks, kuid kirjutan nüüd lähemalt kahest reisist, mis mind ees ootavad.

1. West adventure ( 1 päev- Phoenix, 1 päev- Grand Canyon, 2 päeva- Las Vegas, 3 päeva- Los Angeles)
   
   
   Hind sisaldab:
   7 Breakfasts
   7 Dinners
   Entrance Fee for the Grand Canyon National Park
   Night City Tour in Las Vegas
   Transportation in coach buses
   Ticket to the Stratosphere Tower
   Ticket to Disneyland
   Ticket to the Wax Museum
   City Tours mentioned in the program
   Local specialized Guides
   Transfer Airport - Hotel – Airport

2. Hawaii ( 7 päeva- Waikiki)
   
   
   Hind sisaldab:
   Transportation during the trip on a charter bus;
   7 Hotel Breakfast
   6 Dinners
   1 Luau Dinner and ShowSnorkeling (equipment rental)
   Catamaran Tour
   Surf Lesson
   City Tour in HonoluluTour to Pearl Harbor
   Tour to North Shore of the Island;
   Ticket to Diamond Head Trail
   Ticket to the Polynesian Cultural Center
   Transfer to and from Airport/Hotel/Airport

Ei saa mainimata jätta, et see kõik on võimalik vaid tänu minu maailma parimale empsile, kes mind alati kõiges toetanud on ja tänu kellele mu elu on praegu nii kihvt, nagu ta on. Love you, mama :)

#20

Hostõde

Hostõde

Melissa

Hostõde

Inglise keele klassis igale õpilasele sülearvuti

Ise tehtud, hästi tehtud

Study Hall. 80 minutit aega kodutööd teha, muusikat kuulata, magada jne

Pühapäev ( 22 september). Ilmad siiani meeletult soojad

G

Uus pere

  Uue pere leidmine käis väga äkiliselt ja ootamatult. Neljapäeval helistati ning öeldi, et mulle on leitud pere. Reedel pakkisin oma kodinad kokku ja alustasin teed uue alguse poole. Nüüd olen ma Rossfordis, mis asub suurlinnast Toledost 5 minuti autosõidu kaugusel. Maja on ilus ja puhas ning naabruskond turvaline. Uues koolis ma veel käinud ei ole, kuid õe sõnul on see üsna väike, kole ja vana, aga see-eest õpetajad ja direktor on väga meeldivad ja sõbralikud. Kuid ilust, asukohast ja muudest teguritest palju tähtsam on pere ning kuidas ma end siin tunnen.

  Peres on 35- aastane isa, 29- aastane ema ja 16- aastane tütar, kes saab kolmapäeval 17 ( nn tütar ja ema on tegelikult omavahel vaid sugulased). Kõik on meeletult toredad, avatud ja võtsid mind kohe soojalt vastu. Ema ja tütrega on mul palju ühist, seega jututeemad ei saa vist kunagi otsa. Võin käia sõpradega väljas, kutsuda neid enda juurde ning ööbida teiste juures. Saan lõpuks trenni minna, süüa ei pea enam ise ostma ning mis eriti oluline, siin võin pesta end iga päev!!! Tunnen end viimaks koduselt ning lõpuks ometi saan ma öelda, et olen väga- väga rahul perega ja kui aus olla, siis ma isegi ei osanud midagi nii head oodata.

  Tulevikuplaanidest siis nii palju, et hostema sõber/ sõbranna töötab Toledo linna kuulsa raadiojaama heaks ning tahab, et ma millalgi raadiosse esinema läheks. Plaanime õega end registreerida osalejateks jalgpalli võistlusele... Ameerika jalgpalli võistlusele. Lisaks on plaanis ka minna kahele puhkusereisile, kuid sellest lähemalt mõnes järgnevas postituses.

Kool

  Vahepeal on väga palju juhtunud, seega otsustasin, et lisan ainult mõningad pildid ning ei hakka pikalt kirjutama.  

  2 nädalat asendusperes

 

  Tänu sellele, mis ma esimestel nädalatel Ameerikas läbi elasin, oskan ma nüüd paremini väärtustada oma uut peret. Võin julgelt öelda, et Rossfordi kolimisega algas minu õige ja imeline vahetusaasta.

  G