Uus pere

  Uue pere leidmine käis väga äkiliselt ja ootamatult. Neljapäeval helistati ning öeldi, et mulle on leitud pere. Reedel pakkisin oma kodinad kokku ja alustasin teed uue alguse poole. Nüüd olen ma Rossfordis, mis asub suurlinnast Toledost 5 minuti autosõidu kaugusel. Maja on ilus ja puhas ning naabruskond turvaline. Uues koolis ma veel käinud ei ole, kuid õe sõnul on see üsna väike, kole ja vana, aga see-eest õpetajad ja direktor on väga meeldivad ja sõbralikud. Kuid ilust, asukohast ja muudest teguritest palju tähtsam on pere ning kuidas ma end siin tunnen.

  Peres on 35- aastane isa, 29- aastane ema ja 16- aastane tütar, kes saab kolmapäeval 17 ( nn tütar ja ema on tegelikult omavahel vaid sugulased). Kõik on meeletult toredad, avatud ja võtsid mind kohe soojalt vastu. Ema ja tütrega on mul palju ühist, seega jututeemad ei saa vist kunagi otsa. Võin käia sõpradega väljas, kutsuda neid enda juurde ning ööbida teiste juures. Saan lõpuks trenni minna, süüa ei pea enam ise ostma ning mis eriti oluline, siin võin pesta end iga päev!!! Tunnen end viimaks koduselt ning lõpuks ometi saan ma öelda, et olen väga- väga rahul perega ja kui aus olla, siis ma isegi ei osanud midagi nii head oodata.

  Tulevikuplaanidest siis nii palju, et hostema sõber/ sõbranna töötab Toledo linna kuulsa raadiojaama heaks ning tahab, et ma millalgi raadiosse esinema läheks. Plaanime õega end registreerida osalejateks jalgpalli võistlusele... Ameerika jalgpalli võistlusele. Lisaks on plaanis ka minna kahele puhkusereisile, kuid sellest lähemalt mõnes järgnevas postituses.

Kool

  Vahepeal on väga palju juhtunud, seega otsustasin, et lisan ainult mõningad pildid ning ei hakka pikalt kirjutama.  

  2 nädalat asendusperes

 

  Tänu sellele, mis ma esimestel nädalatel Ameerikas läbi elasin, oskan ma nüüd paremini väärtustada oma uut peret. Võin julgelt öelda, et Rossfordi kolimisega algas minu õige ja imeline vahetusaasta.

  G