Kool

  Esimene koolipäev algas juba 19. augustil ehk esmaspäeval. Mina alustasin tundidega teisipäeval, sest päev enne seda käisime mu pabereid sisse viimas ja tunniplaani koostamas. Esimese semestri tunniplaan on järgmine:

• Inglise keel
• Tund, mil tavaliselt saame oma asjadega tegeleda, näiteks koduseid töid teha. Tavaliselt vaatame umbes 15 minutit tunni lõpust internetist uudiseid ja loeme ajakirju. Näiteks täna lugesin, et putukad ja prussakad on üks väheseid viise toita kiiresti kasvavat maailma rahvastikku...
• Ühiskond
• Keemia
• Matemaatika
• Lõuna
• Uurimuslik õpe/ teadus ( 2. semester- tervis )
• Kehaline kasvatus ( 2. semester- tervislikud toidud )
• Ajalugu ( 2. semester- kehaline kasvatus )

 Mõned tähelepanekud:

• Õpilased viib kooli kõigile tuntud kollane koolibuss
• Kool algab kell 7.20 ning lõpeb 14:15. Kell 14:30 peab kooli territoorium õpilastest puhas olema
• Õpilased lastakse koolibussist välja 11 minutit enne tundide algust
• Ühe tunni pikkus on 42 minutit
• Vahetunnid kestavad ainult 4 minutit. Selle ajaga peab jõudma oma kapi juurde ( kui ei ole järgmise tunni asju kaasas) ja järgmisesse klassi
• Lõunasööki nimetatakse ka tunniks ning see kestab samuti 42 minutit
• Iga päev on 9 tundi ( koos lõunasöögiga)
• Kooliukse ees seisavad hommikuti 2 turvameest, kes vaatavad, et õpilasel ebasobilikke riideid seljas ei oleks
• Lisaks hinnetele on neil ka punktisüsteem. Õpilane kaotab punkte, kui ta ei ole vastavalt reeglitele riides, kui ta hilineb tundi, kui ta tahab tunni ajal vetsus käia, kui ta jätab koduse töö koju, kui ta jätab õppevahendid koju või kappi jne. Kui õpilane kaotab ühes õppeaines kõik oma punktid, on ta sellest tunnist kõrvaldatud ning kohustatud järgmisel aastal sama õppeaine valima
• Ameerikas saavad õpilased õppida, mida nad ise tahavad, mis tähendab, et õpilased saavad oma tunniplaani ise koostada. Mulle anti kätte raamat, mis sisaldab pea 42 lehekülge õppeaineid, mille seast tuleb valida 11 ( osad õppeained on kohustuslikud )
• Igal õpilasel on oma kapp, mis käib lahti koodiga, mis omakorda muudab minu jaoks tundi jõudmise üsna raskeks, sest numbrikombinatsiooni sisse keerutamine ei ole mul nii hästi veel käpas
• Rangelt keelatud on koolipäeva ajal kotiga ringi käia
• Õpikuid ei kasutata
• Osad õpetajad lubavad tunnis süüa, juua ning nätsu närida
• Telefonid, muusikamängijad jne on rangelt keelatud nii tunni ajal kui ka vahetundides
• Lõunasöögi ajal võib ühes lauas istuda 6 inimest. Koolis on turvamehed, kes käivad vähemalt ühe korra igast lauast mööda ja kontrollivad, kas ühe laua ümber on ikka 6 või vähem inimesi
• Õpetajad püüavad luua õpilastega sõprussuhet ning neid võimalikult hästi tundma õppida
• Õpilased austavad õpetajaid
• Erinevalt Eesti koolidest... õpetajad on kogu aeg väga rahulikud ning rõõmsameelsed, kuid peab mainima, et ka õpilased on tähelepanelikud, töökad ning ei sega tundi
• Iga tunni juurde kuuluvad nii õpetaja kui ka õpilaste poolt tehtud naljad, mis jäävad alati viisakuse piiridesse
• Koju viib taas kollane koolibuss, millele jõudmiseks jääb 7 minutit pärast tundide lõppu

  Reeglid riietumisel- keelatud on:

• Püksid ja seelikud, mis ei ulatu pikkuselt reie keskele
• Retuusid, kui seljas pole reie keskele ulatuv pluus või kampsun
• Kodusussid
• Ketid pükste küljes
• Pluusid, mis ei kata õlgasid
• Pluusid, mis on läbi nähtavad
• Juuksevärv või stiil, mis on liialt tähelepanu tõmbav ning õppetööd häiriv
• Rassistliku või solvava sõnumiga T-särgid
• Reegleid on veel, kuid teised on iseenesestmõistetavad

  Siiani on mu koolipäevad möödunud ladusalt ja valutult. Esimesel päeval lõunasöögi ajal tundsin ma end mõne Ameerika noortefilmi peategelasena ( olen nende koolis 9 aasta jooksul esimene vahetusõpilane, seega oli uudistamist ja tähelepanu väga palju. Lisaks uskumatu esimese silmapilgu lugu, mida me kõik filmides näinud oleme, kuid ma ei tea kas ka kõik aru said, mida ma sellega mõtlesin).

  Õpilased ja õpetajad olid kohe väga mõistvad ning abivalmid. Esimesel päeval Hamiltoni koolis tundsin ma end mugavamalt ja kindlamalt, kui Koidula kooli kümnendasse klassi minnes. Uute reeglite järgi käitumine on küll tiba raske, kuid mõne aja möödudes harjun sellega kindlasti ära. Mõningad tunnid on üsna igavad, sest mu inglise keel ei ole piisavalt hea, et saada aru õpetaja jutust, kes räägib ajaloost või teadusest jne. Kui keele suhu saan, siis on Ameerika koolitunnid ilmselt parimad koolitunnid mu elu jooksul.

Koolibussi ootamine

Koolibuss

Koolibussist lastakse kõik õpilased samal ajal välja

Söökla

Matemaatika klass, kus suur osa tööst tehakse arvutiga

Koolikapid

G

Esimesed päevad Ameerikas

  Reedene päev möödus üsna rahulikut, käisime poodides kooliks vajalikke asju ostmas ning õhtul tellis paps pitsa koju. Kuna mina sain valida komponendid, mis pitsa peale läksid, siis palusin lisada ka maisi. Hostisa oli pool õhtut imestunud, sest tema jaoks on mõistusevastane, et me paneme maisi pitsale.

  Laupäeval läksime hostõega välja ning ta tutvustas mulle paari oma sõpra. Käisime ringi, rääkisime juttu ning lõpuks läksime Emelie juurde. Õhtul otsustasime minna Kyle'i poole, kes elab n-ö ghetto piirkonnas ning teel tema juurde nägimegi kahte mustanahalist pidutsejat autoteel kaklemas. Mulle üllatuseks võtsid K juures kõik mind kohe omaks ning rääkisid nagu vana tuttavaga. Nagu ameeriklastele kombeks, siis telliti rohkesti pitsat ning joodi punastest topsidest, nagu me kõik filmidest näinud oleme. 

  Pühapäeva hommikul olime papsile tööl seltsiks ning tänutäheks saime nautida käänulist ja augulist koduteed pimedas kaubikus. Pärast tööd viisid nad mind restorani, kus tuleb maksta teatud summa ning siis võid end kas või surnuks süüa. Toitu oli nii palju ja valik nii suur, et ma ei jõudnud isegi kõike mitte proovida. Restoranist lahkudes tõotasin ma endale, et ei söö enam iial.. Õhtul õega jalutades ja rääkides tuli välja, et tema onu on jiu-jitsu treener ning nüüd on plaanis ka sinna trenni jõuda.

  Täna käisin papsiga koolis, andsime mu paberid sisse ning panin kirja oma õppeainete eelistused. Jalgpalli kohta öeldi mulle vaid, et kui tahan, siis saan treenida poistega koos, sest tüdrukute võistkonda enam pole. Juba homme on esimene koolipäev ning ma ei jaksa seda kohe üldse mitte ära oodata.

  Neljapäeval algab kodust umbes kilomeetri kaugusel 4 päeva kestev festival, kuhu me kindlasti lähme. Samuti lubas Devonte mind kesklinna poodidesse viia ning pühapäeval on plaanis minna Kings Islandile, mis peaks olema nii lõbustuspark kui ka veepark.

• Kilekotid poodides on tasuta ning müüjad panevad sinu kauba ise kotti
• Majades käiakse soovi korral jalatsitega
• Siiani olen kohanud ainult ühte inimest, kes on kuulnud Eesti kohta
• Inimesed tunduvad siin väga sõbralikud ja abivalmid
• Õe jutu järgi ei pese enamus ameeriklasi end enne, kui nad otseses mõttes haisema hakkavad. Seega pestakse end tavaliselt kord nädalas ning mu hostisa isegi pisut kurjustab, kui iga päev pesemas käia.
• Ameeriklaste jaoks on minusuguse kehaga inimene "superskinny"
• Kui isa kassiga mängida tahab, võtab ta rahakotist kõik oma sendid ja hakkab neid kassile loopima, sellepärast ongi meie kodu põrand sente täis

Kings Island

Kings Island

Ümbruskond

Meie tagasihoidlik külmkapp

Hostõde ja Malik

Splash park- täiesti tasuta ja nagu nägin, siis väikeste laste jaoks super

Pitsa

Hostõe ja ilmselt kõige kihvtima selli Devontega
 ( näppudel on hoopis teine tähendus, kui Eestis.. )

Lemmikpaik majas

                                                 
Olge tublid, G

  

Tere, Ameerika!

  Reis Ameerikasse algas neljapäeva öösel kell 2. Lennud, ootamised ja autosõidud kestsid kokku pea 26 tundi, mis oli üsna väsitav, kuid eile jäi väsimus elevuse varju. Lennujaamades sujus kõik hästi, kui välja arvata see, et mind ja mu käsipagas Saksamaal läbi otsiti ning Chicagos läpakale kontroll tehti.
  Chicago lennujaamas järjekorras seistes koputas keegi mulle õlale ning küsis, kas kõnelen eesti keelt. Juhuslikult olid kaks eestlast sattunud just Chicago lennujaama, just samasse järjekorda, just samal ajal.

Lõunasöök lennukis

  Pere, kelle juures elan, on väike. Mul on isa Rick, kes on pitsabaari omanik ning 16-aastane õde Alex, kes algse info järgi pidi olema vend. Majas on ka kass, kuid teda pole ma siiani veel näinud.  Perega läbisaamisest vaid nii palju, et hostõega klappis meil juba algul, kuid loodan, et peagi sulab ka isa ja hakkab rohkem huvi mu vastu üles näitama. Ei saa mainimata jätta, et nad mõlemad arvavad, et ma elan Venemaal ning ei tea Eesti kohta mitte midagi.
  Kodu on üsna ilus, eriti veel vannituba, mida hostõega jagame. Samuti olen rahul oma toaga, mis on väike, kuid väga hubane. Kuna me elame üsna ohtlikus kohas, siis on isa majale paigaldanud neli kaamerat. Õe jutu järgi pidid elama siin naabruskonnas ainult imelikud inimesed, seega võin ilmselt mõtte sõprade leidmisest siit ümbrusest juba eos maha matta..

  Kool algab juba esmaspäeval ning peab tõdema, et ma ei ole viimaste aastate jooksul nii väga kooli kibelenud, kui praegu.


  Päikest teile, G